tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Корнилий
© Юлия Калинина

Metropoliit Kornelius: revolutsioonieelses Eestis ei nimetatud vene kultuuri venekeelseks

Vene kultuuri kandjad olid inimesed, kes tundsid ennast oma hingelt venelastena.

2015. aastal saab 10 aastat Peipsi järve kaldal õigeuskliku lastelaagri „Favor“ avamise päevast. Sellele eelnevatest asjadest ning venelaste elu üksikasjadest revolutsioonieelses Eestis rääkis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius.

Käskija Kornelius:

— Õnnelikus revolutsioonieelses Eestis elas palju vene inimesi, kes sündisid Eestimaal. Riigi Ida ossa asusid juba peale revolutsiooni elama endise Valge Armee esindajad, keda toitsid Narvaveere, Peipsiveere ja Petserimaa õigeusu kirikute vaimulikud. Tol ajal ei nimetatud vene kultuuri venekeelseks ning vene kultuuri kandjad olid inimesed, kes tundsid ennast oma hingelt venelastena. Aastatel 1911 kuni 1960 elas Tallinnas (Reval) Nikolai Root, kes tundis lähedalt kuulsat vene kunstnikku Ilja Repinit ning kes mängis olulist rolli Eestis elanud venelaste kultuurielus.

Nõnda avati 1931. aastal Pikal tänaval Tallinnas, Suure Gildi majas tänu tema püüdlustele näitus, mis jutustas vene kultuurist Eestis. 1939. aastal asutas Root Tallinna Aleksander Nevski katedraali juures kirikumuuseumi, esines loengutega vene kunstnikest ja korraldas nende tööde näitusi. Ükskord, otsustades puhata, sõitis Nikolai Root Peipsi järve äärde, Nos külasse (küla eesti nimetus – Nina küla). Seda küla nimetati nii mitte alusetult – need on kõrgemal neemel valgekivist Nina Jumalaema Kaitsmise kirik, majakas ja majade rida otseselt kiiluna järve sisse tungivad, nagu pikk nina. N. Root, kel oli hea huumorimeel, kirjutas oma sõpradele Revalisse: „Juhtus ilmsi ime – „Rot“ (ehk „suu“ vene keeles) elab „v Nosu“ (ehk „ninas“ vene keeles). Peipsi järv võlus kunstnikku. Root seisis järve kaldal ja vaatas sinisesse kaugusse, soovides näha kalli Venemaa kontuure… Ning valgus ja rõõm täitsid teda.

Pole juhuslik, et ma jätsin selle meelde.

Vaat samamoodi, ükskord imetledes selle koha ilu, otsustas vaimulik Leonid Konoštšjonok rajada siia telklaagri Aleksander Nevski katedraali pühapäevakooli jaoks. Ma toetasin seda ideed ning Leonidi unistusest sündis 2005. aastal õigeusu laager „Favor“, mis sai sel aastal 10-aastaseks! Ning see oli sedasi… Ükskord, viisteist aastat tagasi, jäi haigeks Jumalaema Kaitsmise kiriku vanempreester isa Mihhail ning ma saatsin sinna kirikusse vaimuliku Leonid Konoštšjonoki, kes oli tol ajal Tallinna Aleksander Nevski katedraali käärkambriteenija ja pühapäevakooli „Favor“ juhataja.

Mida siis nägi isa Leonid, tulles öösel minu öeldud aadressil Nina külla– tsingitud katuse all oli poollagunenud külamajake. Väike tuba, kus vaimulik pidi ööbima, ning voodi, millest ulatusid välja vedrud, ei valmistanud erilist rõõmu… Ning peale unetut ööd, hommikul, pidi isa Leonid teenima liturgiat suurepärases kirikus – Peipsiveere esimeses õigeusu kirikus…

Leonidi jutu järgi tolle kiriku ülevus ja kandi ilu mitte ainult kustutasid tema mälust ööbimise kõik ebamugavused, vaid aitasid ka sündida unistusel – tuua sellesse muinasjuttu pühapäevakool „Favor“ ning korraldada siin, neemel, telklaager, et meie linnalapsed saaksid näha Peipsiveere ilu. Isa Leonidi unistus sai teoks järgmisel aastal. Laagri esimesteks heakorrastajateks said lapsed ise. Veidi hiljem ühinesid heategevusega aktiivselt ka meie toetajad – Maardu linnapea Georgi Bõstrov ja Nikolai Ossipenko.

Sammhaaval muutus kõik: nii maja kui ka sellega külgnev territoorium. Loodan, et juubeliaasta saab õnneliku lapsepõlve jätkuvaks peoks meie õigeusu lastelaagri jaoks.

Ajalehe Mir Pravoslavija materjalide põhjal. Mir Pravoslavija on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ametlik trükiväljaanne.

Загрузка...