tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Эстония
© Пресс-фото

Uuring: eestlased on hakanud mitte-eestlastega rohkem suhtlema

Tulemused näitavad Eesti venekeelsete elanike seas tugevat sidet Eesti riigiga.

Eesti Kultuuriministeerium avalikustas uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemused. Eksperdid märgivad, et monitooringu üks tähtsamaid tulemusi on informatsioon kontaktide sagenemisest eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel.

Näiteks, võrreldes 2010. aastaga, on nende Eesti venekeelsete inimeste osakaal, kelle sõpradest-tuttavatest pool või enam on eestlased, kasvanud kaks korda. Samuti on vähemaks jäänud nende eestlaste arv, kes ei ole teistest rahvustest inimestega üldse suhelnud. Valmisolekut osalemaks mitmerahvuselises naabruskonnas, õpingu- või töökollektiivis või omada teisest rahvusest sugulasi väljendab 40% eestlastest ja umbes 70% Eesti venekeelsetest elanikest.

Uuringu projektijuhi Kristina Kallase sõnul on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud eestlaste suhtumine kodakondsuse saamise tingimuste lihtsustamisesse. „Valdav enamus eestlasi leiab, et Eesti kodakondsuse võiksid lihtsustatud korras saada kõik Eestis sündivad lapsed, olenemata nende vanemate kodakondsusest, aga ka teised Eestis varem sündinud inimesed,” lausus Kallas. Kommentaaris Baltnews.ee’le märkis ta, et venekeelsete noorte usaldus Eesti võimuinstitutsioonide suhtes on suurem kui vanemal põlvkonnal ning on sarnane eestlaste omale samas vanuserühmas. Seega võib 2015. aasta monitooringu põhjal täheldada olulist põlvkondadevahelist erinevust.

Integratsiooni monitooringu sisujuhi, Tallinna ülikooli professor Raivo Vetiku sõnul mõõdeti esmakordselt uuringuga Eesti riigiidentiteedi näitajad, mis on seotud eestivenelaste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega.

„Tulemustest ilmnes, et teistest rahvustest inimeste seos Eesti riigiga on tugev. Samas ei oma Eesti kodakondsus paljude eestivenelaste jaoks kuuluvustunde tähendust ja seda tajutakse peamiselt pragmaatilisena,” ütles Vetik. Ehkki Eesti elanike keelteoskus on viimase viie aasta jooksul paranenud, ei vasta see veel ei tööalastele ega vaba aja suhtlemise vajadustele. Eestlastel jääb puudu vene keele ja teistel eesti keele aktiivsest oskusest, mis võimaldaks end nii suuliselt kui ka kirjalikult vabalt väljendada. Haridusküsimustes on nii eestlastel kui ka teiste rahvuste esindajatel positiivne hoiak eri emakeelt kõnelevate laste segarühmade ning —klasside osas ning sobivaimaks ajaks osalise eestikeelse õppega alustamiseks peetakse juba lasteaeda.

Võrreldes eelmiste monitooringutega on teiste rahvuste esindajate hinnang venekeelsete koolide reformi võimalike positiivsete tagajärgede osas oluliselt langenud. Eestikeelses aineõppes nähakse õpilastele aine omandamisel märkimisväärset lisakoormust ning psühholoogilise stressi ja pinge allikat. Ülemineku positiivse küljena on oluliselt kasvanud hinnang, et ühine eestikeelne aineõpe soosib kontaktide tekkimist eestlaste ja venekeelse elanikkonna vahel.

Venekeelsed elanikud hindavad oma võimalusi tööturul oluliselt madalamateks, võrreldes eestlaste hinnangutega. Erilist tähelepanu pöörab monitooring noorte olukorrale. Teisest rahvusest noored on, võrreldes vanema põlvkonnaga, paremini kohanenud – neil on valdavalt Eesti kodakondsus ning nende usaldus riigiinstitutsioonide vastu on kõrgem. Nende hinnang oma võimesse mõjutada asju Eesti riigis on samal tasemel eestlaste hinnanguga.

Integratsiooni monitooringu koostanud Balti Uuringute Instituudi, Tallinna Ülikooli ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS eksperdid on uuringuraportis pakkunud välja ka rea integratsioonipoliitika soovitusi, kuidas lõimumist ühiskonnas paremini toetada.

Integratsiooni monitooring on kultuuriministeeriumi tellitud lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, mis viiakse läbi iga 3–4 aasta tagant. Tänavune uuring oli järjekorras kuues. Küsitlusuuring, mille valimisse kuulus 1200 vastajat üle Eesti, viidi läbi tänavu jaanuaris ja veebruaris. Lisaks viidi läbi fookusgrupi intervjuud, mis keskendusid mitmekeelsele koolile, meediatarbimisele ja eri rahvusest noorte võimalustele tööturul.

Загрузка...