tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Макс Каур
© delfi.ee

Max Kaur: sigade matmine Torma valda kisub rahvusvaheliseks skandaaliks

Kuigi teisipäeval käisid maaelu- ja keskkonnaametnikud kohtumas Peipsi piirkonna omavalitsusjuhtidega, kes näevad sigade massimatmises nende piirkonda tõsist keskkonnaohtu, väidavad omavalitsusjuhid, et kohtumisel nad oma muredele ja küsimustele lahendusi ei leidnud.

"Ilmselgelt ei saanud valitsus kriisi ohjamisega hakkama, sest ühest epideemiast on tekkimas looduskatastroofi sarnane olukord," rääkis Pealinnale Mustvee linnapea Max Kaur. "Kõige hullem, et Tormasse matmisega toodi viirus ja hiigelkogus loomseid jäätmeid sisse seni katkupuhtasse ja laiemalt võttes üldse ökoloogiliselt väga puhtasse piirkonda. Keegi ei arvestanud, et matmispaigast Mustvee linna piirini on 1700 meetrit ja Peipsini umbes 3000 meetrit." Kui reostus jõuab Peipsisse, võib see seal püsida aastasadu.

Kauri sõnul on sügavalt segane, miks ikkagi otsustati minna sigade masshukkamise teed, selle asemel, et nakatunud farmides karantiin välja kuulutada, tõbised tervetest eraldada ja lasta n-ö looduslikul valikul toimida.

Vene pool tunneb muret

Max Kauri sõnul on tõsine oht, et reostus jõuab sigade  matmiskohast välja koos põhjavetega Peipsi järve, kuid Peipsi pole paraku mitte Eesti siseveekogu, vaid seda kasutab ka Venemaa. Tasub märkida, et ka Venemaa on seakatku puhangutega hädas olnud ja seetõttu jälgivad nad Eestis toimuvat teravdatud tähelepanuga.

"Vene pool on hakanud juba uurima, et mis meil siin Eestis toimub ja mulle on helistatud on nii vetametkondadest kui meediast," lisas Kaur. "Seega, me oleme sigade matmisega juba tekitanud rahvusvahelise skandaali või probleemi. Sead, mis on maetud, tuleb uuesti väiksemate partiide kaupa välja kaevata ja kohale toodud mobiilse põleti abil ära põletada, võtku see siis aega palju võtab."

Teatavasti on selline mobiilne seapõleti, mis läks maksma ligi 250 000 eurot, olemas maaeluministeeriumi hallataval aktsiaseltsil Viren. Selle juhtide ja maaeluministri Urmas Kruuse vahel on omakorda puhkenud sõnavahetus, sest Kruuse väitel olevat Viren põletanud tegelikult vähem sigu, kui ministeeriumile esitatud arvetel näidatakse.

Vallavanem: ametnikud on ülbed ja ignorantsed

Ka Torma vallavanem Triin Pärsim ütles Pealinnale, et ei saanud teisipäeval toimunud nõupidamisel keskkonna- ja põllumajandusametnikega esitatud küsimustele vastuseid. Muuhulgas jäi segaseks, kes ikkagi otsustas, et seni katkuvabana püsinud alale, kus pealegi puudus igasugune territooriumi valve,  tuleb matta suur hulk seakorjuseid.
Pärsimi sõnul on vaid teada, et otsus tehti maaeluministri Urmas Kruuse allkirjaga, otsuse ettevalmistajateks oli maakondlik tauditõrjekomisjon.

Kui alguses räägiti  200 tonni korjuste matmisest ja 100 tonni põletamisest Virenis, siis esmaspäeval olevat selgunud, et maetud on siiski 300 tonni ja ainult viis tonni põletatud.

"Ülbus ja ignorantsus," kommenteeris Pärsim ametnike suhtumist. "Keskkonna vastuvõtuvõimet, ehk kuidas ta suudab korjustega toime tulla, pole ju kunagi tegelikult uuritud. Teada on vaid, et keskkonnaministril olevat mingi kaart, kuhu on märgitud potentsiaalsed matmiskohad üle kogu Eesti."

Pärsimi sõnul on kõige absurdsem, et Tormasse matmispaiga loomisega muudeti vald katku leviku kaardil n-ö punaseks tsooniks.

Ametnikud nakatasid valla katkuga

"Ise nad tõid siia meile katku sisse, arvestamata, et sellega pannakse meil tugev põnts meie oma valla seakasvatajatele, sest punases tsoonis olles ei saa nad oma toodangut realiseerida," rääkis Pärsim. "Teisipäevasel koosolekul ei saanudki vastust, miks ikkagi otsustati katku nakatunud sead vedada tervelt 65 km läbi katkuvaba maa-ala."

Samasugune hämamine ja vassimine käinud Pärsimi sõnul ka matmiskoha ümber: "Kui räägiti Torma prügilasse matmisest, siis ei öeldud, et selle katastriüksuse nimi on Torma prügila, põhimõtteliselt on tegemist prügila aia taga asuva raielangiga, kuhu lihtsalt auk kaevati. Nüüd siis abivallavanem ütles, et sinna ümber on hakatud lõpuks aeda ehitama, et ala saaks piiratud."

Pärsimi sõnul on hoiatav, et kõigi maakondade peale tegutseb kokku 6-7 tauditõrjekomisjoni: "Need peaksid ikkagi tegutsema nüüd juba kõigis maakondades. Aga miks jäi meie maakonnakomisjon hätta – neil lihtsalt puudus tegevusplaan!"

Загрузка...