tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Impressum: Meist ja meie lastest

Augustikuine kohtumine klubis Impressum rootsi inimõiguste kaitsja Ruby Harrold-Claessoniga oli pühendatud alaealisi käsitlevale õigusele.

Õigusteaduse magister advokaat Ruby Harrord-Claesson on rahvusvahelise ühiskondliku organisatsiooni Põhjamaade inimõiguste komitee (Nordic Committee for Human Rights) president. Komitee peakorter asub Göteborgis.

Klubi Impressum külaline on sündinud 1947. aastal Jamaikal. Saanud pärast kooli lõpetamist Prantsuse valitsuse garandi haridustee jätkamiseks kõrgkoolis, spetsialiseerus ta poliitteadustele ja õigusele. Üliõpilasena tutvus ta Prantsusmaal rootsi noormehega. Noored kolisid koos Göteborgi. Aastaga õppis Ruby selgeks rootsi keele ning juba rohkem kui nelikümmend aastat elab ta koos perega Göteborgi äärelinnas ühes ja samas majas. Rootsis õppis Ruby Harrord-Claesson juristiks. Ta on pühendunud ühiskonna kõige nooremate liikmete – laste, samuti nende vanemate kodanikuõiguste kaitsmisele.

Kohtumise rootsi inimõiguste kaitsjaga avasid klubi Impressum asutajad. Galina Sapožnikova lausus mõned teravad sõnad meie igapäevaellu tungida üritava õuduse – problemaatilise alaealiste üle õigusemõistmise ja laste arvel äri tegeva süsteemi kohta.

Teda toetas Igor Teterin, kes ütles: „Õnnetus tuleb sealt, kust me ei oska oodatagi.“ Toonitades, et käesolev üritus on korraldatud koostöös organisatsiooniga Eesti Vanemad, andis ta sõna Anastassia Rajale.

Liikumise Eesti Vanemad üks aktiviste Anastassia Raja ütles, et me kõik oleme väärt teadma tõde. „Eesti alaealiste üle õigusemõistmise seadus jõustub 1. jaanuarist 2016. Nii et kõik see jõuab ka meieni ja meie oleme otsustanud tegutseda ennetavalt. Sellepärast on algatatud aktsioon Balti vanemate kett,“ rääkis ta.

Seejärel läks sõnajärg üle Ruby Harrold-Claessonile. Kõigepealt rääkis ta, kuidas ja millal loodi Põhjamaade inimõiguste komitee. Komitee loodi 1996. aastal hulga juristide, teadlaste ja psühholoogide algatusel. Selleks ajaks olid rootsi inimõiguste kaitsjad tähele pannud, et üha rohkem lapsi eraldatakse oma peredest ja antakse kasvatada kasuperedele.

Pärast tagasivaadet Rootsi sotsiaalteenistuste ajalukku naasis Ruby Harrold-Claesson tänapäeva probleemide juurde. „Rootsi riik lähtub sellest, et tal on võimalus ja kohustus kaitsta laste õigusi vanemaid kaasamata. Seda hoolimata sellest, et Euroopa konventsiooni 8. artikkel sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu,“ rääkis külaline.

Ruby Harrold-Claesson esitas retoorilise küsimuse: „Kui lõppeesmärk on perekondade ühendamine, miks siis lapsed peredest ära võtta?“ Vastus on tema arvates lihtne. Kui sotsiaalteenistused ei hakka lapsi peredest ära võtma, siis munitsipaliteedi eelarve väheneb. Bürokraatlikust vaatevinklist on see halb. Veel üks asjaolu: Rootsis valitseb naiste seas suur tööpuudus ja laste kasvatada võtmine tähendab sissetulekut. Ja tegemist on arvestatava summaga. Veelgi enam, ilma kasulasteta ei saa sotsiaalseid hüvesid, seal hulgas ka pensioni.

1979. aastal võeti Rootsis vastu nn karistamise vastane seadus. Sellega keelati igasugune laste vastu suunatud vägivald. Vanematel pole mingit õigust sundida lapsi midagi tegema. Seaduserikkujaid võib karistada nii kriminaal- kui halduskorras (laste äravõtmine).

„Praegu on Rootsis kasuperedesse antud 35 000 last. Me oleme oma töös korduvalt kokku puutunud sellega, et kasulapsi pekstakse, kuigi laste kehaline karistamine on Rootsis keelatud juba 1979. aastast. Sellistes peredes rakendatakse laste suhtes mõnikord nii kehalist, vaimset, emotsionaalset kui ka seksuaalset vägivalda.Üldse on raske nimetada kaitseks olukorda, kus laps paigutatakse oma perest ümber kohta, kus ta mitte kedagi ega midagi ei tunne,“ rääkis Ruby Harrold-Claesson.

„Kas Eesti tahab käia sama rada nagu Rootsi, kus inimõigusi süstemaatiliselt rikutakse?“ küsis Ruby Harrord-Claesson kokkutulnutelt. “Maailmas on inimõiguste standardid määratletud. Ka Rootsis armastatakse rääkida inimõigustest, kusagil väljaspool kuningriiki, kuid ei armastata rääkida sellest, mis toimub Rootsis endas. Seejuures on Rootsi võtnud omale suunanäitaja rolli. Selle tulemusena on Põhjamaades alaealiste õigusi puudutavad menetlused üksteisega väga sarnased. Rootsi alaealiste üle õigusemõistmise näidet reklaamitakse igal moel. Isegi Kofi Annan on öelnud, et kõik riigid peavad vastu võtma samasugused seadused.

Praeguseks on 12 riiki vastu võtnud analoogilised seadusaktid. Ent Šveits keeldus rakendamast Rootsi alaealiste üle õigusemõistmise põhimõtteid. Keeldus ka Prantsusmaa. Samamoodi on otsustanud teisedki. Ruby Harrold-Claessoni arvates on Vahemeremaad, Prantsusmaa ja Belgia orienteeritud pereväärtustele, samas kui Põhjamaades kultiveeritakse individualismi. Sellepärast me ei kuule alaealisi käsitleva õigusega seonduvatest probleemidest näiteks Portugalis, küll aga komistame neile alatasa Põhjamaades,“ toonitas Ruby.

Arutelu lõpupoole tõstatas Galina Sapožnikova küsimuse, mis vaevab paljusid: miks jääb mulje, et Soomes pöörab alaealiste õiguskaitse erilist tähelepanu Venemaalt või endisest Jugoslaaviast sisserännanud perede lastele? Kas see on kõigest mulje või on tegemist sihipärase protsessiga?

Veidi mõelnud, vastas Ruby Harrold-Claesson, et tema tähelepanekute põhjal huvituvad alaealiste õiguskaitseorganid muidugi rohkem immigrantide lastest. Ent vaevalt on sellel poliitiline tagapõhi. Kõige tähtsam on raha. On ju töö lastega kasuperedes ja sotsiaalhooldus suur ja hästi organiseeritud äri, kus keerutatakse miljoneid.

Klubi Impressum külaline vastas avalikul kohtumisel publiku rohketele küsimustele. Ruby Harrold-Claessoni esinemise ingliskeelset täisversioooni tõlkega vene keelde saab vaadata ja kuulata siin.

Загрузка...

Сюжеты