tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Петиция о правах неграждван в Европарламенте
© Yana Toomi büroo

Тoom, Ždanoka ja Mamikins andsid EP üle enam kui 20 tuhande allkirjaga petitsiooni mittekodanike toetuseks

Eile, 21.juunil, Eesti ja Läti Euroopa Parlamendi liikmed Yana Toom, Tatjana Ždanoka ja Andrejs Mamikins andsid Euroopa Parlamendi Petitsioonikomisjonile üle petitsiooni mittekodanike õiguste kohta, mille allkirjastasid enam kui 20 tuhat Eesti ja Läti elanikku.

„Mittekodanikud võtsid aktiivselt ühendust oma Euroopa Parlamendi saadikutega, uurides, kuidas petitsiooni allkirjastada,” ütles petitsiooni algataja Yana Toom. “Kogutud allkirjade hulk näitab muuseas, et paljud hääleõigust mitteomavad inimesed tunnevad ennast ahistatuna, kuigi Euroopa Parlamendi mandaadid jagatakse sealhulgas ka nende arvel.“

Toom, Ždanoka ja Mamikins nõudsid mittekodanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist, nimelt anda Eestis elavatele mittekodanikele õigus osaleda poliitilistes erakondades ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel ning anda Lätis elavatele mittekodanikele hääleõigus munitsipaal- ja Euroopa Parlamendi valimistel.  Petitsioonis on kirjas, et mittekodanike arv oli 2016. aasta alguses 252 017 Lätis ja 82 341 Eestis.

“See on suur hulk, kui võtta arvesse, et nende riikide kogu elanikkond on 2 miljonit inimest Lätis ja 1,3 miljonit inimest Eestis. Neil inimestel ei ole lubatud osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, kuigi nende hulka võetakse arvesse saadikukohtade arvu määramisel. Lisaks on nende isikute õigus osaleda poliitilises elus väga piiratud, võrreldes EL kodanike õigusega,” kõneles pärast petitsiooni üleandmist Euroopa Parlamendi liige Andrejs Mamikins.

Allkirjade kogumine Eestis algas 9.aprillil, Lätis – 14.aprillil.

Õigus petitsiooni allkirjastada oli Eesti ja Läti kodanikel, samuti antud riikide alalistel elanikel kodakondsusest sõltumata. Allakirjutanute hulgas on Belgia, Islandi, Itaalia, Kanada, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia, USA kodanike, aga ka Banglades, India ja Pakistan.

„Mina ja mu kolleegid oleme väga tänulikud inimestele, kes petitsiooni toetasid, kusjuures mitte ainult üksikisikutele, vaid ka rohketele initsiatiivrühmadele, kes kogusid allkirju kohapeal,“ toonitas Euroopa Parlamendi liige Lätist Tatjana Ždanoka. „Oleme häälestatud optimistlikult, kuna tunnetame enamuse Euroopa Parlamendi kolleegide poolehoidu. Selleks, et oma 8.septembri 2015.a resolutsiooniga Euroopa Parlament kutsuks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriigid üles tagada hääleõigus Euroopa Parlamendi valimistel ning kodanike initsiatiivide õigus, ei jätkunud vaid 16 häält (EP on 751 liiget). Kuid nüüd, pärast petitsiooni üleandmist, peaksime saama neid piisavalt.“

Tatjana Ždanoka sõnul on mainitud petitsioon Eesti ja Läti mittekodanike õiguste kohta arvult juba neljas alates nende riikide astumisest Euroopa Liitu. Esimese sellise petitsiooni andis üle Tatjana Ždanoka, 2004. aastal (kuulamised toimusid 2005.aastal), seejärel toimusid kuulamised 2008.aastal ja 2012.aastal. Kuid kuna eelmistes Euroopa Parlamendi koosseisudes Ždanoka oli ainus liige, kes seisis mittekodanike õiguste eest, eelmised algatused edukad polnud. „Nüüd on meid palju: peale minu Roheliste fraktsiooni Euroopa Parlamendis algatus sai Yana Toomi ALDE fraktsiooni toetuse ja ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon, kuhu kuulub Läti saadik Andrejs Mamikins,“ lisas Ždanoka.  Euroopa Parlamendi protseduuri kohaselt peab Petitsioonikomisjon lähiajal otsustama, millal petitsioon võetakse menetlusse. „Kuulamised mittekodanike küsimuses toimuvad kindlasti!“ lubas allkirju vastu võttes Petitsioonikomisjoni esimees Rootsi saadik Cecilia Wikström.

Avalikele kuulamistele kutsutakse petitsiooni esitajate esindajad. Üks neist, „Narvskaja Gazeta“ peatoimetaja ja mittekodanik Sergei Stepanov, ütles, et allkirjastas petitsiooni sellepärast, et see viib suure inimgrupi Eesti ja Euroopa elus olsalemisele lähemale.

Euroopa Parlamendi liikmed selgitasid, et Petitsioonikomisjon võib koostada oma ettekande või Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekti: „Asjaolude väljaselgitamiseks on võimalik ka väljasõit kohapeale ja materjalide üleandmine Euroopa ombudsmenile. Petitsiooni läbivaatamise tulemusena võib sündida Euroopa Liidu seadusandluse täitmise rikkumise uurimiskomisjon.“

Загрузка...