tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Димитриос Пателис
© mid-dnr.ru

Politoloog Dimitrios Patelis: мis ootab Euroopat ja maailma?

Kreeka filosoof, politoloog ja futuroloog Dimitrios Patelis oli klubi Impressum jaanuarikuu külaline.

Maailma poliitilised sündmused on  tänapäeva ühiskonna üks kõige teravam ja üldist huvi äratav teema. Seepärast pole ime, et Tallinna hotelli Euroopa suur 230 istekohaga konverentsisaal oli pilgeni täis. Vabu kohti ei olnud – oma soovi kohtuda kreeka filosoofi ja politoloogiga avaldas peaaegu 280 inimest.

Vestlusringi traditsioonilisteks peremeesteks olid klubi Impressum asutajad: Komsomolskaja Pravda vaatleja Galina Sapožnikova,  ja ajalehe „Komsomolskaja Pravda  Põhja-Euroopas“ väljaandja Igor Teterin. Nende vahel oli koha sisse võtnud ürituse külaline Dimitrios Patelis.

Sissejuhatava kõne pidas Galina Sapožnikova, kes nimetas uue aasta esimest avalikku kohtumist tõsiseks poliitiliseks ürituseks. „Viimasel ajal on meil külas olnud palju kultuuri-, kirjandus-, ja kunstitegelasi. On aeg naasta poliitiliste küsimuste juurde, inimesi see huvitab,“ ütles Sapožnikova. Ja nagu kohtumisele tulnud inimeste arvu järgi näha võis, ei eksinud klubi oma külalise valikuga. Seejärel sai sõna Igor Teterin, kes esitles ta kõrval istuvat Dimitrios Patelist.

Klubi Impressum külaline õppis Moskva riikliku ülikooli filosoofiateaduskonnas, mille lõpetas 1988. aastal. Ta on filosoofiateaduste kandidaat (1991), Kreeta tehnikaülikooli professor. Dimitrios Patelis on tuntud oma põhjalike uurimustega poliitökonoomiast, ta on osalenud arvukatel rahvusvahelistel teadus- ja politoloogiakonverentsidel.

Tähelepanuväärne on see, et  Dimitrios Patelis ei vajanud Tallinna publiku ees esinemiseks tõlki. Kogu diskussiooni lubas külaline läbi viia vene keeles, mida ta valdab täiuslikult. Kui Kreekas käivad Venemaa ametiisikud, sealhulgas Venemaa president Vladimir Putin, kutsub valitsus teda kui professionaali tõlgiks.

Oma esinemist alustas professor Patelis maailma poliitilise süsteemi olukorra analüüsist. Tema arvates ei ole võimalik käsitleda praegust poliitilist süsteemi lahus filosoofiast ja teadusest. Selleks, et mõista maailma poliitilist olukorda, on vaja alguses filosoofia vaatepunktist mõista, milline on meie maailm, kuidas elavad inimesed, millised on inimkonna ajaloo seaduspärasused, millised on hetketendentsid ja —vastuolud.

Üks vastuolulisemaid territooriume on praegune Euroopa Liit, mida esialgu käsitleti kui erinevaid riike ühendavat hüve. Kuid  head ideed ja kavatsused  võtsid kahjuks halva pöörde – Euroopa Liidu riikides tekkisid  arengu ebavõrdsusest tingitud probleemid. Kui selliste suurte majanduskeskuste nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia eelarve on kasumis, siis perifeeriamajandused nagu Portugal, Kreeka ja Küpros on absoluutses defitsiidis. Selles seisnebki majandusliku arengu ebaühtlus.

„Me elame kapitalismi epohhil, mis erineb 19. sajandi kapitalismist. Praegu on kapitalism sellises monopoolses staadiumis, kus peaosa mängib kapitali eksport. Aga kapitalil on kombeks orjastada neid, kes on nõrgad, vaesed, ebapiisavalt nutikad,“ väitis kreeka politoloog

Patelis analüüsis Kreeka mitmemiljardilise välisvõla ümber  kujunenud olukorda. Ta arvab, et suure kolmiku ehk Rahvusvaheline Valuutafondi,  Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni  esindajad on Kreeka päästmise sildi all tegelikult pannud ta vaese, abi paluva Euroopa- sugulase olukorda.“

Kreeka pangasüsteem kujutab endast rahanduse erasektorit. Suure kolmiku „heategijad“ on riiklikud võlad tervenisti ja täielikult maksumaksjate õlgadele veeretanud, püüdes nii vältida erapankade kriisi, samal ajal kui kasum on jäänud kapitalile ja võim rikaste kätte. Oluline roll oli selles ka valitsusel, kes toimis rahva tahte vastaselt. Iseloomustades seda olukorda, ei peljanud Patelis nimetada Kreeka praegust valitsust marionettvalitsuseks.

Igor Teterin moderaatorina näitas ekraanil klubi käsutuses olevaid infograafikaga slaide, mis illustreerivad seda, kellele ja mitu miljardit eurot Kreeka võlgu on ja kuidas ta on kohustatud neid võlgu tasuma.

Siiski,  nagu selgus, olid infograafikas esitatud andmed aastaga vananenud. Dimitrios Patelis täpsustas: „Praeguseks on Kreeka välisvõlg mitte 312, vaid 323 miljardit dollarit. See on maailma kõikide võlgade absoluutne rekord!“

Külalise esinemisele järgnes diskussioon formaadis küsimus-vastus. Esimese asjana küsiti Dimitrios Pateliselt, miks just Kreekast sai  Euroopa ja maailma kapitali  ekspansiooni omapärane kants. „See on absoluutse geopoliitika küsimus. Kui arvestada, mitu protsenti moodustab Suurbritannia võlg rahvamajanduse kogutoodangust, siis on see Kreeka omast suurem. Pärast esimest  maailmasõda kustutati näiteks kõik Saksamaa võlad. Kuid need on hoopis teist mastaapi riigid. Kreeka ja Küpros  sattusid eurotsooni äärealale ja see kurb asjaolu määras nende saatuse,“ vastas Dimitrios Patelis.

Teiseks kõlas küsimus, mis saab siis, kui riik ei tagasta võlga. „Meil peab alati olema alternatiiv. Kui sündmused võtaksid hea pöörde, oleks väga tore, kui Kreeka saaks uuesti kasutusele võtta rahvusliku valuuta. Kuid me oleme sunnitud oma tegevust koordineerima teiste rahvastega võrdsel alusel,“ väljendus professor poliitiliselt korrektselt.

Üsna terav küsimus kõlas ajakirjaniku ja dokumentalisti  Gennadi Meležko suust. Ta küsis ühemõtteliselt ja otse: „Aga mille peale Kreeka raha ära raiskas?“ Dimitrios Patelis vastas  selle peale sama otse: „Kas te olete seda raha näinud? Ka meie pole näinud. Ei tasu segi ajada kodaniku krediiti riigi suveräänse võlaga. Suveräänne võlg on puhtalt finantspoliitika, kui kapital ei lähe maa arenguks, vaid sellesama suveräänse võla teenindamiseks.“

Külaliselt küsiti ka, millised meeleolud valitsevad ühiskonnas Kreeka praeguse valitsuse suhtes. Küsimus oli sõnastatud nii: „Pole saladus, et Kreekas on tugevnenud vasakpoolsed poliitilised meeleolud. Ka valitsusjuht Aléxis Tsipras esindab radikaalsete vasakpoolsete jõudude koalitsiooni. Kuidas te saate seejuures läbi maailma kapitaliga, Rahvusvahelise Valuutafondiga, Brüsseliga?“

„See pole selline vasak võim, nagu oleme harjunud nägema“, seletas professor Patelis. „Nagu näitasid 2015. aasta referendumi tulemused, andis 62% inimestest hääle selle poolt, et minna oma teed, kuid valitsus asus rahva tahteavalduse vastaselt Euroopa Liidu poolele. Kas need on siis vasakpoolsed? Tsipras sisuliselt reetis oma rahva ja alandas teda.

Oli veel üks lühike küsimus: “Milleks Kreekale NATO?“ „Mul on sama küsimus. Kreeka on esimesi riike, mis ühines Põhja-Atlandi lepinguga. Kuid kes küsis kreeka rahvalt, kas nad tahavad seal olla?“ pareeris professor Patelis.

USA-s toimunud muutuste tõttu osutus teravaks küsimuseks, mida mõtleb kreeka politoloog Ameerika uuest presidendist Trampist. „Milliseks kujuneb olukord Euroopas Trampi tulekuga?“ küsiti külaliselt. See vastas: „On maid, kus valitakse kokkuleppepoliitika tugevatega. Need maad praegu kindlasti närveerivad, milliseks kujuneb nende jaoks Trampi võimuletulek.  Pole kahtlustki, et praegune president tabas ära Ameerika ühiskonna meeleolu. Kuid selleks, et aru saada, millised on ta tõelised huvid, tuleb osata vaadata „kaadri taha“.

„Trampi võimalik lähenemine Venemaaga hirmutab kindlasti kedagi, aga kedagi see ka rõõmustab. Mina seda massiinformatsioonivahendite eufooriat ei jaga. Ärge unustage, kes kuulub praeguse USA valitsuse koosseisu. Need on miljardärid, kindralid, sõjalis-tööstusliku kompleksi esindajad. Kas nende taga saab seista maailm? Väga kahju, kuid nn transatlantilise partnerluse raames jääb riikide ja hargmaiste korporatsioonide huvide konfliktis õigus alati hargmaistele korporatsioonidele,“ kommenteeris Dimitrios Patelis.

Kohtumine kestis kaks tundi. Mõned professor Patelise seisukohad ja iseloomustused kõlasid üpris teravalt, tänapäeva Eesti jaoks isegi harjumatult teravalt. Seetõttu küsis kohtumise lõpus Igor Teterin temalt: „Öelge, kuidas on lood sõnavabadusega praeguses Kreekas. Kas teil pole olnud probleeme, kui te nii avameelselt, ilma traditsioonilise euroopaliku poliitilise korrektsuseta  oma maa olukorra kohta arvamust avaldate?“. Külaline vastas: „Formaalselt küll, meil on täielik sõnavabadus, mul isiklikult pole mingeid probleeme olnud. Aga proovi sa esineda selliste hinnangutega kui minul Kreeka tähtsamates massiinformatsioonivahendites, saad kohe aru, mis on reaalne sõnavabadus,“ vastas Patelis ühemõtteliselt.

Kohtumise lõppedes väljendasid organisaatorid lootust, et meediaklubi Impressum jääb ka edaspidi vaba sõna ja erinevate, isegi vastuoluliste poliitiliste seisukohtade väljendamise kantsiks.

RUS: Известный греческий политолог встретился с таллинцами: зачем Греции НАТО? У меня тот же самый вопрос

Загрузка...