tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Флаги Эстонии и Евросоюза
© Kersti Kaljulaid/FB

Vsevolod Jürgenson: neli tõestust Eesti eduloole

Kuigi Riigikogu valime alles 2019. aasta märtsis, on Reformierakond juba alustanud massiivset valimiskampaaniat. Valitsuse ja Tallinna linna, sõnaga Keskerakonna suunas, on avatud tõeline turmtuli. Püüdliku õhinaga rapitakse uut solidaarsemat maksusüsteemi, pöörates erilist tähelepanu just pensionäride, kui Keskerakonna traditsiooniliste toetajate, rööpast välja viimisele. Suurepärane võimalus valitsuse jalgealust õõnestada on leitud alkoholi aktsiisitõusus ning sellega kaasnevas lätilembuses. Küllap juba vingumiseks põhjuse leiab, olgu see siis linlaste poolt tunnustatud Tallinna ühistransport või põllumajandustoetuste jagamine, kus rikutud fantaasiaga poliitmängurid sobingut kahtlustavad. Juba bolševikud teadsid, et mida valjemalt ning südantlõhestavamalt karjuda, seda mõjusama mulje see kõrvalseisjatele jätab. Aga muljet avaldada ju tahaks, sest pagan võtaks, kaua võib kadedusest kolletades taluda, kuidas Ratase valitsusel õnnestub eelmiste valitsejate jäetud taagast hoolimata Eesti elu edasi viia!

Riik hakkab 17 aastat kestnud peenhäälestusest toibuma

Vaatamata Eesti juubeliaastal käivitunud valitsuse ning selle juhterakonna materdamisele, tuleb ka kõige raevukamatel kriitikutel tunnistada, et Eesti majanduse olukord on stabiliseerunud. Sellest annab tunnistust ka muutus ärimaailma hoiakutes. Taas julgetakse mõelda suurelt, algatada olulisi projekte. Neli viimasel ajal avalikkuse tähelepanu köitnud suurvisiooni tõestavad, et Eesti on seisakuaastatel kaotatud atraktiivsuse investeerimiskeskkonnana tagasi võitnud. Mõtlen siin hoogustunud tegevust Rail Baltica rajamisel, Helsingi tunneliprojekti päevakorda tõusmist, kohalike ärimeeste Saarema suursilla algatust ning Tartu lähistele kavandatavat puidurafineerimise tehast.

Need tohutu haardega ettevõtmised annavad tunnistust, et Eestis leidub potentsiaali suurteks tegudeks, meie ärikeskkond on aga taas piisavalt usaldusväärne, et siia pikaajaliselt investeerida. Takistuseks pole enam ka sõjaretoorika ning rinderiigi ideoloogia, mida nii Reformierakond kui mõned selle taustajõud enda upitamiseks vastutustundetult kasutavad.

Rail Baltica

Pikaajaline logistikaprojekt, mis liidab Eesti Euroopa südamega, on jõudnud praktiliste sammudeni just praeguse valitsuse ajal. Ehituse alustamine 2019 pole enam utoopia. Muidugi algasid suurprojekti ettevalmistused märksa varem, ent tõsisemad kokkulepped sündisid siiski alles nüüd. Varasemalt pidurdas Rail Baltica protsessi riigiametnike üleolev ja puudulik suhtlus avalikkuse ning konkreetselt inimestega, kelle elukorraldust trassivalik puudutab. Just uue valitsusega seonduv kompromissivalmidus, lükkas ummikus protsessi taas liikvele.

Rail Baltica võib küll seni ääremaa idülli nautinud eeslastes mõningat ärevust ja vastuseisu tekitada, ent tihedam integreerumine Euroopaga tasub end elatustaseme tõusu ja riigi usaldusväärsuse kasvu näol kiiresti ära, nagu muuseas ka Helsingi tunneli projekt.

Helsingi tunnel

Läinud aasta lõpul avaldasin loo „Angry Birds on rongijuht“, kus seadsin kahtluse alla Angry Birdsi arvutimänge tootnud firmaga Rovio endale nime teinud Peter Vesterbaca väited, otsekui suudaks ta kindlustada Hiina investorite toel Tallinn-Helsingi tunneli valmimise aastaks 2022. Jah, Vesterbaca avalduses on palju õhku ning oma isiku edevat eksponeerimist, ent juba ainuüksi fakt, et avalikkuses võeti uudis positiivselt vastu, on hea märk. Kõigepealt kinnitab tunneli ümber toimuv, et oleme lõpuks hoomamas võimendust, mida otseühendus Skandinaavia naabriga riigi majandusele annaks. Tegemist pole ju pelgalt logistikaprojektiga, vaid tunnel seoks meid põhjamaadega mitte sõnades, vaid tegelikult, ja kuigi põhjamaadest kõneldakse meil viimasel ajal migratsiooni kontekstis pigem negatiivselt, on sealt tulemas siiski märgatavalt rohkem head.

Teisalt on Vesterbaca avaldus, olgu see niivõrd ülespuhutud kui tahes, siiski märk, et rahvusvaheliselt oleme jõudnud tõsiste investeerimispiirkondade nimistusse, kuhu võib planeerida ka 15 miljardilisi objekte. Muidugi teeb Vesterbaca puhul ettevaatlikuks projektiga kaasnev soov majutada Helisingi kõrval asuvatele tehissaartele 200 000 valdavalt Hiinast pärit sisserändajat, mis oleks siis investeeringu hinnaks, ent õnneks on protsessi sekkunud riikide valitsused ning nähtavasti võime tulevikus näha tunneli valmimist PPP koostööprojektina, kus igasugused lisatingimused ja ülepaisutatud ärihuvid maandatakse.

Saaremaa sild

Üks suur idee sünnitab teise ning küllap oli Vesterbaca õnnestunud presentatsioon äratajaks visionäridele Raivo Heinale ja Raivo Kütile, kes tulid välja Saarema suursilla projektiga, lubades selle valmimist erakapitali toel. Isegi siis, kui Saarema silda ei peaks kunagi sündima, sest keskkonnamõjud, saarlaste vastuseis ja projekti põrmustavad tasuvusuuringud muudavad selle teostamatuks, on tegemist kodumaise äriilma tugeva avaldusega, mis ütleb – me oleme tegijad, me mõtleme suurelt, me julgeme võtta jutuks sajandiprojekti, mis muudab Eesti palet ja kinnitada, see on teostatav! Kui peale seda veel keegi räägib, kuidas Ratase valitsus on äriveduril auru välja lasknud, siis see inimene lihtsalt valetab! Saarema silla teema julge päevakorrale kerkimine, on meie kõigi võit Vabariigi 100 aastapäeva eel.

Tartu lähistele kavandatav tselluloositehas

Rünnates praegust valitsust, maalivad kriitikud pildi väheneva elanikkonnaga ning saamatutest regioonidest. Targu jäetakse ütlemata, et maapiirkondade taandareng sai pöördumatuks tänu nüüd peamise süüdistaja rolli võtnud Reformierakonna olematule regionaalpoliitikale. Vaid aasta solidaarsemat ja piirkondade arengule orienteeritud valitsust ning pilt hakkab muutuma. Erinevatesse Eestimaa paikadesse juletakse taas planeerida suurettevõtteid. Ühe silmapaistvaima algatusena peaks Lõuna-Eestisse kerkima miljardilise maksumusega tselluloositehas. Kuigi võimalikud keskkonnamõjud ja kohalike aktivistide vastuseis võib saada projektile saatuslikuks, tuleb ka siin eelkõige hinnata meie oma ettevõtjate julgust mõttega välja tulla.

Kokkuvõttes peegeldavad neli kirjeldatud suurprojekti Eesti majanduse võimekust, meie investeerimisatraktiivsust ja kiirendust, mida majandusele tõotab väljumine Euroopa ääremaa staatusest. Taolised mastaapsed visioonid ei saa sündida riigis, kus on nõrk või ettevõtlusvaenulik valitsus. Eesti on tegija. Valitsuse majanduspoliitika kinnitab seda.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

Загрузка...