tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

СМИ Эстонии
© rus.err.ee

Vsevolod Jürgenson: PBK sündroom

Lõpuks on selgunud, miks Eestis elavate vene emakeelega inimeste integratsioon nii visalt kulgeb. Kõiges on süüdi PBK, õigupoolest need juhmid valitsuse- ja linnaametnikud, kes on käitunud talupojamõistusest lähtuvast loogikast, et parema tulemuse saavutamiseks tuleb heerold saata sellele turule, kus käib rahvas, mitte lasta teda tühjal platsil hõigelda, ning tellinud vene keelsetele elanikele teavituskampaaniaid PBK-st.

Rünnak BPK, kui Eestis elava vene kogukonna kremliseeria pihta, algas juba mõne aja eest, mil ärevad pseudorahvuslased märkasid seal riigiametite ja Tallinna Linnavalitsuse tellitud teavitust, ent krooni pani nõiajahile president Kaljulaid oma aastalõpu usutluses Postimehele, leides: „Kui ütleme, et meie riigi jaoks on oluline telekanal PBK, sest selle kaudu jõuame oma inimesteni, siis mida see veel tähendab? Et me ei suuda oma kanalite kaudu oma inimesteni jõuda! Siis tuleb teha tööd oma kanalitega. Andke see raha siis kanalile ETV+. Minu arvates võiks Tallinna TV linnatelekanalina tegevuse lõpetada ja liituda telekanaliga ETV+."

Tore kui tõde nüüd sedapidi lasti paista, ent kahjuks puudub presidendi seekordsel avaldusel praktiline väärtus.

Mis on telepildil valesti?

Ei PBK, kogu oma salakavaluses, ega ETV+, kaheldamatus mannetuses, pole süüdi, et paljud meie kaasmaalased saavad oma informatsiooni ida poolt. Integratsiooniprotsesside pidurdumisel on sootuks teised põhjused, millest allpoolt. Ent kui telemaastik juba jutuks tuli, siis räägiks lühidalt lahti ka selle teema.

Venekeelse vaataja keskendumine naaberriigi telekanalitele pole üksnes ETV+ kehva kontseptsiooni viga. Suure riigi televisioonil on lihtsalt paremad võimalused toota köitvamat programmi. Pole mõtetki unistada, et suudame valmistada venekeelse publiku jaoks vaadatavamaid saateid kui Maksim Galkini juhitav „Kõigist parem“ või Leonid Jakubovitši „Imede põld.“ Neid jälgivad minu teada ka paljud eestlased ja selles pole ju midagi laiduväärset, kuna mingit Kremli propagandat ei leia meelelahutuslikest saadetest ka tikutulega otsides.

Suurim probleem on tegelikult ERR-i üldine allakäik ja seda mitte üksnes ETV+ igavate ja otsekui harrastajate poolt vastutahtmist valmis vorbitud omasaadete näol, vaid ka ematelevisiooni uudiste tuntavas kolletumises ja omasaadete allakäigus. Kuidas on võimalik kallutada uudissaateid, oleme AK parimaid palu nautides tajunud, ent ETV-s on tänu OP-i saatejuhile ka kummaliselt kallutatud ning veidravõitu kultuuriuudised ning, mis seal rääkida, Kirjandusministeeriumis toimetab eksperdina väsinud humorist. Keda peaks selline kava köitma?

ETV+ on aga täiesti erakordne nähtus, mille sihtrühm selgusetu. Vene keelne inimene lülitab teleri ETV+ peale, et nautida head võõrkeelset filmi, ent selgub, et subtiitrid on vaid Eesti keeles. Säh sulle siis venekeelset kanalit! Muidugi ei hakka inimene teist korda õnne katsuma ja jälgib edaspidi BPK-d või mõnda muud vene telejaama. Eestlased aga ei aimagi, et ETV+ edastab väärfilme, mis mõeldud eesti keelsele vaatajale.

Me võime ETV-sse pumbata miljoneid, ent kuni telejuhtidelt ei nõuta kulude kohta aru ning nad ei vastuta oma uitideede äpardumise eest, pole mõtet ka tulemust oodata. Ei hakka tööle see ETV+, kuna puudub selge eesmärk ja motivatsioon. Tahame seda või mitte, ent enamus vene keelseid jääb jälgima Venemaa kanaleid, sest on, mida vaadata. Ei kosta sealt pidevat Eesti mustamist ega edastata Kremli ajuloputust. Leiab tasemel meelelahutust ja uudiseid, näpuotsaga ehk veidi ka propagandat, kuid miks peame vene inimest a priori rumalaks, et ta kõike, mida hambasse puhutakse, tõena võtab. Analüüsivõimelised eestlased suudavad juba ammu teha vahet tõsistel uudistel ja erakondade PR kontoreis sündinud poliitilisel vahul. Inimesed pole rumalad ei siin Eestis ega Venemaal, et naudiksid lamedat propagandat. Vaadatakse ikka seda, mis köidab.

Mis siis integratsiooni tegelikult takistab?

President muretseb, et me ei suuda oma kanalite kaudu oma inimesteni jõuda. Siin peitubki asja tuum. Kas me tegelikult soovimegi seda kolmandikku elanikest, kelle emakeeleks on vene keel, omaks pidada?

Läbi 25 taasiseseisvuse aasta on peamiselt NSV Liidu tööstusekspansiooni toel Eestisse elama asunud venekeelsete suhtes püsinud umbusk. Kohe peale iseseisvumist oodati nende massilist lahkumist, ent seda ei toimunud. Siis hakati ettevaatlikult rääkima integratsioonist, kuid tegelikkuses jäid selleks rakendatud meetmed poolikuks.

Dialoog vene kogukonnaga on jäänudki piinlikult õhku ning süüd selles tuleb otsida mõlemalt poolelt. Kindlasti on umbusku süvendanud osa vene kogukonna esindajate käredad avaldused ning kramplik eristaatuse rõhutamine. Samas pole eestlased hetkekski vabanenud kinnismõttest, et kõik vene keele kõnelejad hoiavad taskus rusikat ja kiikavad Moskva poole. Ei ole suutnud seda vähendada paljude suurepäraste vene rahvusest inimeste osalemine poliitikas-, teaduses-, kultuurielus, ei arvukate siin sündinud noorte venelaste sorav eesti keel ja osavõtlikkus sünnimaa saatuse suhtes. Ikka räägitakse viiendast kolonnist ja Lasnamäelt lähtuvast ohust. Ka valimistulemusi esitatakse meil seni mitte kodakondsete tahteavaldusena, vaid eestlaste ja venelaste hääli eristavalt, ja kui selgub, et Keskerakonda, mis ainsana üritab rahvustevahelist veelahet ületada, toetab enam kui 70% venekeelsetest, kuuleme kohe, kuidas tsentriparteid nimetatakse kremlimeelseks ning sotsiaalmeedias soovitatakse selle pooldajad väevõimuga rongile panna ning Venemaale deporteerida. Kui aga venekeelsete valijate vaieldamatu lemmik üritab oma toetajate häält veidigi enam kuuldavaks teha, sildistatakse ta „erapooletus“ meedias kriminaaliks. Mis ta siis tuleb meie õue peale mängima!

PBK hurjutamisega ei saavutata muud, kui osa venekeelsetest muutub eestivaenulikule propagandale veelgi vastuvõtlikumaks ja usalduskriis üksnes süveneb.

Palun meie presidenti, poliitikuid, Eesti avaliku elu tegelasi, vene kogukonna esindajaid – ärgem laskem BPK sündroomil end pimestada ning juhtida tähelepanu olulistelt probleemidelt kõrvale! Jätkakem integratsiooni, kui keeruline ning vaevanõudev see ka poleks, sest teist valikut meil globaliseeruvas ja uusi üleilmseid ohte genereerivas maailmas pole. Eestlased saavad end tunda hästi vaid siis, kui kolmveerand siinsest elanikkonnast on valmis seisma selle maa eest ja venekeelse kogukonna elu paraneb, kui eestlased end oma isamaal kindlalt tunnevad. See millist telekanalit vaatame, jäägu aga igaühe enda valida. Me ei soovi ju pöörduda tagasi aega, kus seda otsustasid targad ja eksimatud juhid.

Ainus võimalus integratsioon tõeliselt käivitada on usaldus ja koostöö. Unustagem solvumised, loobugem süüdistustest, jätkakem ühtse rahvana õnnelikul ja vabal maal!

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

Загрузка...