tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Участники празднования Широкой Масленицы
© Илья Питалев/РИА Новости

Õigeusklikel algas vastlanädal

Õigeusklikel algas vastla- ehk teisisõnu juustunädal. 2018. aastal toimuvad vastlad ajavahemikus 12. kuni 18. veebruar.

Esmaspäeval, 12. veebruaril algas õigeusklikel vastlanädal. Vastlateks ehk juustunädalaks nimetatakse viimast nädalat enne suurt paastu. Paastuks valmistudes ei tarvita kristlased lihatoitu, vaid söövad piimatooteid (sealhulgas kolmapäeval ja reedel).

Vastlad pärinevad vanast paganausuliste talve ära saatmise pühast, mis säilis Venemaal ka peale kristluse omaks võtmist 10. sajandil. Traditsioonilises õigeusklike kirikukalendris nimetatakse vastlanädalat juustunädalaks (vene k Сырная седмица), mis järgneb lihavabale pühapäevale, kui meenutatakse viimsepäevakohust. Õigeusu kirikumääruse järgi tuleb nendel päevadel hoiduda liha, kuid mitte muudest paastu ajal keelatud toitude söömisest, kusjuures tavapaast ei kehti kolmapäeval ja reedel. See on eelkõige rikkalik ja rammus toit, sestap ei ole midagi patust selles, et sel ajal veidi maiustada, proovida väga mitmekesiseid roogasid ning mitte millestki loobuda.

Peamiseks vastlaroaks on teadagi pannkoogid, mida küpsetatakse iga päev esmaspäevast peale. Samuti on vastlad põnevad suurte pidustuste poolest: tantsud, laulud, kelguga mäest alla laskmised, lõbustuslahingud, vastlatondi püstitamine, saanisõidud, lõkked ja palju muud. Vastlad kestavad ühe nädala. Õigeusu reeglite järgi peetakse vastlaid 56 päeva enne lihavõtteid. 2018. aastal toimuvad vastlad ajavahemikus 12. kuni 18. veebruar.

RUS: У православных верующих началась Масленичная неделя

Загрузка...