tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Дмитрий Линтер
© ФБ

Dmitri Linter: Eesti riik meenutab mitte eriti kindlate sotsiaalprintsiipidega naist

Eesti jaoks aeg NSVLi koosseisus oli väärt aeg, arvab õiguskaitsja Dmitri Linter. Tema sõnul mitmed neist, kes praegu neavad nõukogude aegu, kas ei elanud Nõukogude Eestis või müüsid end selles hästi.

Viimasel ajal võib aina sagedamini kohata Eesti meedias Eesti tuntud poliitikute meenutusi NSVLi „õudustest“. Nõnda näiteks lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor, et jõulude tähistamine NSVLi ajal oli „riskiasi“. Ning pealinna Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson, 1977. aastal sündinu, rääkis, et NSVLi ajal „üks põhiprintsiipe oli traditsioonilise pere hävitamine“. Sealjuures tema sõnul „Trotsist okupatsioonivõimu vastu käitusid eestlased just vastupidi, peret hoides ja lapsi kasvatades“.

Samuti pole haruldased tunnistused „usaldusväärsetest allikatest“ sellest, et eesti koolid kannatasid Eesti NSVLis vägivaldse venestamise all.

Mis Te arvate, kes tõesti eestlaste elu Nõukogude Liidus oli niivõrd õudne, nagu seda kirjeldavad Nestor, Jürgenson ja teised kuulsad Eesti poliitikud? Baltnews Eesti korrespondendi küsimusele vastab tuntud avalik tegelane ja õiguskaitsja Dmitri Linter:

— Eesti oli NSVLis täiesti teistsuguses olukorras võrreldes nõukogude vabariikide enamikuga. Vähesed teavad sellest, aga NSVLis oli peaaegu 30 miljonilinna. Tallinnas elas veidi enam kui 500 tuhat inimest, aga välismaa turistide külastuste poolest hoidis see kolmandat kohta Liidus. See tähendab, et peaaegu sajast linnast NSVLis, kus elanikkonna arv moodustas pool miljonit ja enam, oli Tallinn TOP 3s. Ilmne on, et eestlased varjasid hoolikalt oma elu talumatuid tingimusi „nõukogude okupatsioonis“ nende kümnete tuhandete turistide eest. Varjasid nii hästi, et kümnete aastate vältel, Gorbatšovi perestroikani, polnud mingeid protestiaktsioone ega mingeid „okupantide“ väljaajamisele suunatud tegevusi. See oli väga kaval „okupatsioon“. Kas Eesti tänaste valitsejate esivanemad kavaldasid kõik üle?

Ning muidugi see, et Eesti elanikkonnast kolmandik elab praegu välismaal, on „okupatsiooni kaja“, mis alles nüüd jõudis Eestini. Sest NSVLis elanikkonna arv kasvas, aga nüüd see langeb. Eesti riik meenutab mitte eriti kindlate sotsiaalprintsiipidega naist, kes hästi müüs oma noorust temast huvitatud meestele ja nautis seda. Aga nüüd, saanud küpsemaks, räägib ta, et kogu see aeg oli ta vägivalla, okupatsiooni ja muu sellise ohver.

Ning ma arvan, et need, kes pidasid lõbumaja ja töötasid litsidena, ei peaks mõistma hukka kedagi süütu musi eest, nagu see toimub praegu Eesti poliiteliidi meenutustes Eesti NSVLi „õuduste“ kohta. Ütlen rohkemgi –  Eesti jaoks aeg NSVLi koosseisus oli väärt aeg ning mitmed neist, kes praegu neavad nõukogude aegu, kas ei elanud Nõukogude Eestis või müüsid end selles hästi. Sestap pole mul mingil juhul lugupidamist sellistele avaldustele „okupatsiooni“ kohta nende poolt, kellele meeldib värvida eestlaste elu nõukogude võimu all üksnes musta värviga.

RUS: Дмитрий Линтер: эстонское государство напоминает женщину не самых твердых социальных принципов

Загрузка...