tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Vsevolod Jürgenson: Eesti võinuks võita PyeogChangis hõbeda

Kuigi Eesti sportlased on PyeogChangi olümpial pingutanud võimete piiril, pole sellest piisanud isegi esikahekümnesse jõudmiseks. Parimana on Johanna Talihärm jõudnud laskesuusatamise sprindis 22. kohale ning tulnud 10 kilomeetri jälitussõidus 26-ndaks. Muidugi on olümpiamängudest põhiosa alles ees ning kindlasti näeme eestlastelt veel mitmeid suurepäraseid sooritusi, ent vaevalt jätkub meil seekord võimalusi üksikaladel esikuuikusse pääsemiseks, medalikohtadest rääkimata.

Ometi on Eesti sport ühe medali võitnud ja kuigi selleni ei jõutud meie trikoloori alt, võime siiski täie kindlusega väita, et Venemaa olümpiasportlaste meeskondliku iluuisutamise hõbedas on osa ka meie treenerite Oksana Romanenkova ja Anna Levandi tööl ning Tallinna uisukoolil.

Miks sai Zabijakost Venemaa sportlane

Tallinnas sündinud ja siin oma sportlasteed alustanud ning meisterlikkusele jõudnud Natalja Zabijako hiilgas koos partneri Aleksandr Enbertiga paarissõidu vabakavas ning tõi kahjuks mitte Eestile, vaid Venemaa olümpiasportlaste võistkonnale, kolmanda koha punktid. Võistkondlikult saavutati aga hõbe. Eesti meedias on seda sündmust käsitlevates sõnumites öeldud, et 2014. aastani Eestit esindanud 23-aastane venelanna otsustas võtta Vene kodakondsuse ning Venemaa eest suuri tiitleid jahtima hakata. See ei vasta päriselt tõele. Zabijako pidas visa võitlust selle nimel, et esindada Sotši olümpiamängudel Eestit ja alles seejärel, kui tema partnerile Aleksandr Zabojevile keelduti andmast Eesti kodakondsust, lahkus Venemaale, kus andekas sportlane suurima heameelega vastu võeti.

Neljandast eluaastast uisutamisega tegelev olümpiahõbe Natalja Zabijako alustas paarissõiduga 15. aastasena, kui tema partneriks sai Sergei Muhhin, kellega juba 2009. aastal saavutati juunioride klassis märgatavat edu. 2010 tuldi juunioride MM-il 16. kohale, ent Muhhin lahkus seejärel spordist ning uueks partneriks sai Zabijakole Ukrainast pärit Sergei Kulbatš, kellega aasta hiljem korrati 16. kohta juba täiskasvanute klassis. 2011. aastat varjutasid traumad ning paar lagunes. Uueks partneriks sai Venemaa kodanik Aleksandr Zabojev, kellega koos uisutati välja pääs Šotsi olümpiale. Ja siit algasidki sündmused, mis sundisid Natalja Zabijako Eestist lahkuma ning edasise sportlastee jätkamiseks võtma endale vene kodakondsuse.

Zabijako on ise 2014. aastat meenutades kõnelnud: „Meil käis Aleksandriga ettevalmistus Sotši mängudeks. Olime võidelnud välja koha olümpiale, kuid kõik osutus asjatuks, sest Aleksandrile ei antud Eesti kodakondsust. Me viisime korduvalt sisse apellatsiooni, föderatsioon püüdis aidata… Ehkki olin tookord äärmiselt löödud, arvan nüüd, et küllap pidi siis nii minema.“

Täna, kui kodakondsuse andmine kolmandatest riikidest pärit tööjõule muutub ettevõtjate survel üha lihtsamaks, tundub kummaline, et vaid neli aastat tagasi põlgasime ära tippsportlase, kes tahtis meie riiki olümpial vääriliselt esindada ning panime sellega teise andeka sportlase valiku ette jätkata võõrsil või sootuks spordist loobuda, sest Natalja Zabijakole väärilist partnerit polnud meie iluuisutamises tookord, ega ole peale kasvanud tänasekski. Neli aastat tagasi tulnuks mõnel ametnikul loobuda jäigast positsioonist ja täna oleks ehk meilgi juba PyeogChangi olümpialt paarissõidu medal käes. Aga nii juhtub, kui püütakse seadusi ülipüüdlikult täita, unustades seejuures inimlikkuse ja avarama vaate.

Natalja Zabijako ei pea toonase altvedamise pärast vimma. Tallinnas elavad iluuisutaja ema ja isa, siin tunneb ta end koduselt, kuigi aega kodulinna külastamiseks napib. Vastne olümpiamedalist elab kaasa Eesti iluuisutajatele ning soovib neile edu. Meie uisutajatest tõstab ta esile Daniel Nauritsat ja Aleksandra Selevkot ning noorukest Eva Lotta Kiibust. Ehk toob just Eva Lotta Eestile esimese päris oma olümpiamedali iluuisutamises.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

Загрузка...

Сюжеты