tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Arvamus: NATO «alternatiivitusest» ja Eestit ümbritsevast tegelikkusest muinasjuttude kohta

On olemas selline püsiv idiootlik stereotüüp: „NATO on Lääne maailma demokraatlike riikide allianss.“ Eestis on kasutanud sarnaseid lauseid peaaegu kõik süsteemsed poliitikategelased.

Lause „NATO on Lääne maailma demokraatlike riikide allianss“ nagu ka iga püsiv stereotüüp on mõeldud üksnes männikännu intellektiga inimestele. Iga NATO liikmesriik pole arenenud või isegi demokraatlik. Türki on keeruline nimetada õiguslikuks demokraatlikuks riigiks ning ka äärmiselt problemaatiline on nimetada teda Lääne riigiks. Lisaks on Türgil karismaatiline president, kes kontsentreeris võimu suurema osa riigis enda kätte, Türgi sõjaliste tääkidega loodi tunnustamata vabariik (Põhja-Küprose Türgi Vabariik – tõlk.), Türgi relvajõud peavad agressiivseid sõdu naabrite vastu… Kas see ei meenuta midagi?

Või siis NATO täisõiguslik liige Albaania. SKP ühe inimese kohta on Mongoolia või näiteks Venezuela omadest madalam. Ning Albaania näeb välja endise „sotsbloki“ arenevate riikide seltskonnas „väga kahvatuna“. Mis ei sega tal kuidagi olla „Lääne maailma demokraatlike riikide alliansi liige“.

Mis siin ikka – ei tasugi minna kaugele näidiste järele, piisab vaid pilgust Eestit „ümbritsevatele“ riikidele. Lähinaabritest on NATO liige üksnes „arenenud demokraatlik Läti“. Soomlased ja rootslased ei ulatugi Eesti, Läti ja Leedu „võimsa majanduseni“.

Austria ja Iirimaa, kus eestimaalased käivad tööd tegemas, pole ka siiani NATOsse astunud. Kas siis majanduslik potentsiaal jättis soovida, või siis demokraatiga on midagi „viltu“. Ent Rumeenias ja Bulgaarias on kõik hästi nii demokraatia kui ka majandusega…

Ühe sõnaga kaugelt mitte iga NATO liige on „Lääne maailma arenenud demokraatlik riik“ ning kaugelt mitte iga „Lääne maailma arenenud demokraatlik riik“ on NATO liige. Ent kuna nende faktide teadvustamine võib panna eestlasi mõtlema NATO liikmelisuse kasulikkuse kohta, hellitatakse hoolikalt müüti alliansi alternatiivitusest kõige kõrgemal tasemel. Ent mõnede USA autoriteetsete instituutide silmis ei ole NATO liikmelisusel Eestis väga tingimusteta toetust ka täna.

„Aga Eesti ilmselt ei ole võimeline oma julgeolekut iseseisvalt tagama,“ vaidleb vastu mõtlik lugeja. „Kõik võib juhtuda. Kui mitte praegu, siis kahekümne-kolmekümne aasta pärast. Tuleb ju mõelda ka sellest.“

Stopp-stopp-stopp… Kes ütles, et on vaja midagi iseseisvalt tagada? Oma julgeoleku saab tagada kahe-, kolme- või neljapoolsete liitude sõlmimise teel. Olla NATO „eri partner“ nagu Rootsi. On ka palju muid võimalusi tagada riigi julgeolek vajadusteta paigutada oma territooriumile välismaa sõjalisi kontingente (meenutan, et  eelmine kord lõppes see vägagi halvasti). Ning siis ei peaks luusima „kannupoisina“ Afganistani ja Iraagi külades.

Autor — Vladimir Postnikov.

RUS: Про байки о «безальтернативности» НАТО и окружающую Эстонию реальность

Загрузка...

Сюжеты