tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Новости

Столкновение поезда с грузовиком под Кейла (20.02.2018)
© ERR

Vsevolod Jürgenson: Vene rulett ei sobi Eestile

Kulnas toimunud ränga rongiõnnetuse järel kerkib taas päevakorda küsimus, kas fataalsete tagajärgedega avariid oleks saanud ära hoida? Vastus on üllatav – oleks, ent selle eest vastutama seatud ametnikud lihtsalt ei hooli ohust, mida halvasti tähistatud ja tõkkepuudeta ülesõidud endast kujutavad. 

2014 juhtus Raasiku ülesõidul inimohvritega õnnetus ning juba siis juhiti tähelepanu, et raudteeülesõidud tuleb kiirelt ohutuks muuta. Möödunud on neli aastat, kuid muutunud pole midagi. 150-nest raudteeületuskohast on tõkkepuudega varustatud vaid 40 ning ülejäänutel jätkatakse vene ruleti mängimist. Ent nagu kinnitab äsjane õnnetus, on võimalus, et rauda satub padrun, tõenäolisem, kui hasartsed mängijad endale tunnistavad.

Ent mitte üksnes raudteel ei eirata ohtu, ega mängita eludega. Jaanuaris toimus kehva teehoolduse tõttu rida inimkannatanutega avariisid. Siis tunnistas ka siseminister, et teede hooldamisega on asi mäda, MKM lubas aga teehoolduse norme karmistada. Ainsana ei näinud toimunus probleemi Maanteeamet ja teehooldajad. Nende väitel polegi vaja kohe tuiskude alates hooldusmasinaid välja saata. Sellega pidavat olema aega küll ja küll. Mida taoline suhtumine endaga kaasa tõi, näitab jaanuari liiklussurmade kurb statistika – lein jõudis kümnesse kodusse. Vahepealsed lumevaesed ilmad on tähelepanu talvise teehoolduse teemalt hajutanud, ent kui algavad uued sajud, tuleb päästemeeskondadel ja kiirabil taas väljakutsetele sõita, kuna vene rulett teehoolduses pole lõppenud.

Raudteeülesõidul ja maanteel liigeldes oskame ohtu karta, ent surm või võimalus sandistuda ähvardab meid sageli oma kodutänaval. Jääpurikad – igatalvised katustel varitsevad mõrtsukad pole sellel aastal veel ohvreid nõudnud, ent purikate aeg seisab alles ees. Kas tõesti pole võimalik mõrtsukpurikaid vältida? Kindlasti on, ent siingi eelistatakse pigem vene ruletti mängida. Enamus korteriühistuid ja ärihoonete haldajaid rahuldub „kukub ei kuku“ stiilis tegevusetusega. Paremal juhul piiratakse räästaalune ohutuslindiga või muude tõkistega, halvemal keerutatakse lihtsalt pöidlaid ning eeldatakse, et jääkamaka räästast kukkudes keegi alla ei jää. Aga jääb ja tulemused võivad olla äärmiselt rängad.

Me oleme põhjamaa, meil on talved ja sulad, purikad tekivad. Miks ei suuda me siis purikaõnnetuste ärahoidmiseks midagi ette võtta? Ilmselgelt on tegemist minnalaskmisega, mida ei tohiks lõputult tolereerida. Purika tekkimisel on põhjused mida saab ennetada. Soojust läbilaskvad katused tuleb soojustada, räästad ümber ehitada, kaldkatustele paigaldada lumetõkked. Ohtlike purikate tekke korral, tuleb need aga viivitamatult eemaldada.

Kui purikad on sesoonne nähtus, siis kasutuseta seisvad ning tihti põlevad hooned aastaringne nuhtlus. Alles mõne päeva eest põles Kristiines kahekordne kasutuseta hoone. Tuletõrjujad mässasid selle kustutamisel tunde, raiskasid ressurssi ja panid kaalule elu üksnes seepärast, et omanik oli oma vara suhtes ükskõikne. Sageli kaasnevad taoliste põlengutega ka inimohvrid. Kas tõesti ei suudeta lohakaid omanikke, kes lasevad oma vara aastaid ja lausa aastakümneid linnapilti risustada ning ümberkaudsetele ohtu tekitada, korrale kutsuda? Peale Kristiines toimunud põlengut tegi Päästeamet avalduse, et tondilossid peavad linnapildist kaduma. Et see vaid jutuks ei jääks, tuleb hakata tegutsema – veenma, trahvima, vajadusel sunnirahasid määrama. Me peame ometi kord vabanema ohust, mida tondilossid endast linnaruumis kujutavad.

Vene rulett, surmapõlguse ja rumaluse etalon, ei sobi end põhjamaade hulka arvavasse Eestisse. Hakkame kohe peale riigi sünnipäeva tähistamist tööle. Paneme raudtee ülesõitudele tõkkepuud, kehtestame teedele karmimad hooldusnõuded ja järgime neid; teeme kõik selleks, et majade räästaisse ei ilmuks purikaid ning kui need seal on, tellime tõstuki ja eemaldame surmaohu; renoveerime või lammutame kasutuseta hooned ning kui omanik trotsist või rumalusest ei taha oma kinnistul korda majja lüüa, karistame teda. Ja kui mõni vastutav ametnik ei soovi lõpetada vene ruleti mängimist, siis saadame ta teisele, vähem vastutusrikkale tööle, aga kui inimesed tema lohakuse tõttu kannatada saavad, kinnipidamisasutusse. Meil pole tarvis oodata, kuni tuleb loendada järjekordseid laipu ning ravida kannatadasaanuid vaid seetõttu, et ametkondades lokkab vastutamatus. Austagem elu!

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

Загрузка...