tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Мемориально-траурная церемония по случаю начала агрессии НАТО против Югославии в сербском городе Алексинац
© Sputnik Србијa

Lääne diplomaadid loobusid NATO agressiooni ohvrite mälestamisest Jugoslaavias

Mälestamistseremoonia Jugoslaavia vastu suunatud NATO agressiooni 19. aastapäeva puhul toimus Serbia linnas nimega Aleksinac. Serbias tegutsevate Lääne riikide suursaatkondade esindajad ignoreerisid üritust.

Ükski Lääne diplomaatidest ei tulnud tseremooniale, mis oli pühendatud Jugoslaavia vastu suunatud agressiooni ohvrite mälestamisele. TASSi teatel rääkis sellest ajakirjanikele VFi suursaadik Serbias Aleksandr Tšepurin.

„Ma juba viiendat korda järjest osalen NATO agressiooni tagajärjel hukkunute mälestamise tseremoonial. Ning täna järjekordselt ei viitsinud ükski Lääne diplomaatidest seda tseremooniat külastada,“ konstateeris  Tšepurin. Tema sõnul räägib see sellest, et „nad ei kahetse, seda enam – nad arvavad, et tegid kõik õigesti“. „Tuleb välja, et serblased justkui pole neile inimesed, seda enam – nad jätkavad meie õpetamist humaansuses,“ lisas Venemaa Suursaatkonna Serbias pea.

Mälestamis-leinatseremoonia Jugoslaavia suhtes aset leidnud NATO agressiooni 19. aastapäeva puhul toimus möödunud laupäeval Serbia linnas Aleksinac riigi lõunaosas.

Üritus algas õhuhäiresireenide mürinaga täielikus pimeduses. Aleksinac, mida siin sageli nimetatakse „Serbia Hirošimaks“, on väikene 16 000 inimesest elanikkonnaga kaevurite linn Serbia lõunaosas. Siin polnud kunagi sõjaobjekte, ent ööl vastu 5. aprilli 1999. aastal NATO lennukid pommitasid linna kassettpommidega. Lauspommitamise tagajärjel hävitati terve tänav – 40 eramaja ning 125 korterit korterimajades.

Peale selle pommitasid lennukid puruks ka mitmed muud ehitised: kaks vabrikut, turismikompleks, bussijaam, kultuuri- ja haridusasutused, linna spordikompleks. Pommitamise tagajärjel hukkus 14 inimest ning 50 said raskelt haavata.

Rünnakut Aleksinacele nimetas NATO tol ajal „kaasnevaks kahjuks“. Ning hiljem, juba mais ja juunis, pommiti Aleksinact uuesti, hävitati kümned majad ja peaaegu kõik tööstuslikud objektid – hukkusid ja haavata said kümned inimesed.

1999. aastal viis albaanlastest separatistide Kosovo Vabastusarmee ning Serbia armee ja politsei vastasseis Jugoslaavia (koosnes tol ajal Serbiast ja Montenegrost) pommitamisele NATO jõudude poolt. NATO lennulöögid jätkusid 24. märtsist 10. juunini 1999. Täpne ohvrite arv pole teada.

Serbia võimude hinnangul hukkus pommitamiste ajal umbes 2,5 tuhat inimest, sealhulgas 89 last. 12,5 tuhat inimest said haavata. Materiaalset kahju hinnatakse erinevatel andmetel summale 30 kuni 100 mlrd dollarit. Sõjaoperatsioon toimus ÜRO Julgeoleku Nõukogu heakskiiduta ja Lääne riikide väite alusel, et Jugoslaavia võimud viisid läbi etnilise puhastuse Kosovo ja Metohija autonoomias ja põhjustasid sellega humanitaarkatastroofi.

Загрузка...