tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Политика

ЕС и США
© kurier.at

«Majanduslik luurelahing»: EL ja USA võitluses oma majandushuvide pärast

Euroopa ja Ameerika Ühendriikide partnerluse uudised – Donald Trump teatas tollilõivude kehtestamisest alumiiniumi ja terase tarnetele. Mis, üldiselt, oli oodatud – USA tööstuse mõnede valdkondade, mida neil seal USAs paljude poolt peetakse „riiki moodustavateks“, seisukord on juba ammu pehmelt öeldes „mitte väga hea“.

Jah, meie kõik peaga integreeritud sõbrad, Ameerika Ühendriigid – see pole üksnes Zuckerberg, Jobs ja Musk. USA tööstuslik võimsus ehitati ajalooliselt täiesti muul vundamendil, sel samal, mille üle teile nii väga meeldib ironiseerida, rääkides Nõukogude Liidust ja Venemaast. USA naftatootjad, terasesulatajad, vabrikud ja tehased – kõik see oli hiljuti peaaegu et ameerika patriotismi sünonüümiks. See on eriti märgatav, kui vaadata vanu filme ning ka mõnda uut, mis filmitud tänapäeval moodsas retro-stiilis. Üks Trumpi valimiseelseid võtmelubadusi oli „taastada USA tööstuse võimsus“. Nii-öelda anda „vastupanu välismaa majandusinterventsile“. Mõned arvavad, et nimelt see tegigi Trumpi presidendiks.

Ning oleks nüüd sedasi juhtunud, minu integreeritud sõbrad, et ootamatult osutunuks nii, et Euroopa Liidu majanduslik võimsus samuti sõltub suures osas mitte mobiiltelefoni rakenduste tootmisest. Ning ka ELis suudetakse kehtestada „dumpinguvastased lõivud“. Ning nüüd EL ähvardab kehtestada tollilõivud teksastele, mootorratastele, põllumajanduslikule toodangule ja sellele samale terasele. Vastuseks ähvardab Trump kehtestada tollilõivud ELi autodele, tappes niiviisi kahte jänest – nukker asjade seis USA autotööstuses samuti pole saladus. Aga „ameerika auto“ on rahvuslik ettekääne uhkustamiseks, tõenäoliselt oluliselt suurem kui USA kosmoseprogramm. Riik, mis kõikidest varem maailmas varustas oma elanikkonda soodsate autodega, kaotab konkurentsis puhtalt. Sellest kripeldab tavalisel USA patrioodil süda sees. Ning isegi kuulsad rednecks, kauge Texase põllumajanduse põlluharijad, ei tunne rõõmu Euroopa tollidest USA maisile.

Muidugi on praegu keeruline nimetada konflikti „kaubandussõjaks“, ent täiel määral saab seda nimetada „kaubanduslikuks luurelahinguks“. Kui kõne all oleks kaubandus Venemaaga, siis kõik Eesti poliitikud juba nagu ühest suust „väljendaks murelikkust“ ja mõistaks Venemaad hukka niivõrd „ebasõbralike ja selgelt poliitiliste sammude“ eest. Kuna selles olukorras on äärmiselt keeruline süüdistada Venemaad isegi eesti „annetega“, siis tuleb peamiselt vait olla. Igal juhul ei kannata Eesti terasesulatajad ja autotootjad. Mõistagi selliste puudumise tõttu. Peamine on, et „kildudega haavata“ ei saaks metsatööstus, see on ju Eestis täiesti olemas. Muidugi, Eesti mastaapide puhul leiduvad alati müügiturud, aga siiski pole meeldiv. E-riik on muidugi hea, aga nagu näitab praktika, majandus ei koosne seni gigabaitidest. Mida tasuks mäletada, kusjuures mitte üksnes „põhimõttelise seisukoha pärast Venemaa suhtes“, vaid ka „Ameerika Ühendriikide igavese sõpruse“ kontekstis.

Muide mida arvavad „hakkame ostma USA gaasi Venemaa oma asemel“ kontseptsiooni adeptid ookeani tagant laekuvate viimaste uudiste valguses? Kas nad arvestavad kõikide riskidega?

Juri Lisitsõn


Загрузка...