Olga Saikovskaja: eesti keele valdamine pole lõimumise eesmärk, vaid vahend

Filoloog Olga Saikovskaja ei ole nõus sellega, et üksnes eesti keelt valdav inimene saab Eestis edukas olla. Samuti tunnistas ta, et suhtumine Eestisse ja eestlastesse ei sõltu riigikeele valdamise tasemest.

Eelmise nädala ETV+ telesaate «Rahvale tähtis» külaline Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas, vastates küsimusele, milline peaks olema «integreeritud» vene inimene, ütles, et lõimumise standardeid ei eksisteeri.

«Eesti keelt tunda ei ole kohustuslik, kuigi on soovitav. Ei ole kohustuslik omada Eesti kodakondsust, tähtis on tunda end Eesti ühiskonna osana, assotsieerida oma elu Eestiga,» märkis ta.

BaltNews.ee küsis koolidirektorilt ja filoloogilt Olga Saikovskajalt, kas ta on nõus arvamusega, et «integreeritud» vene inimene võib ka mitte eesti keelt vallata?

O. Saikovskaja

— Absoluutselt nõus Kristiina Kallasega. Ise tunnen palju inimesi, kes armastavad Eestit ja on oma eluga siin rahul, vaatamata sellele, et ei valda keelt ega oma kodakondsust. Reeglina ajavad need inimesed edukalt äri, tegelevad loominguga või teostavad ennast valdkondades, kus kliente leitakse loomulikul viisil keeletunnuse järgi (juuksurid, kosmeetikud, õmblejad).

Samuti tunnen inimesi, kes valdavad eesti keelt ja on kõrgetel avalikel positsioonidel, aga samas ei varja oma vastumeelsust Eesti ja eestlaste suhtes. Nad ehitavad üles oma karjääri sel «vastumeelsusel» ega häbene seda üldse.

Ning eesti keele tundmine ei ole integratsiooni eesmärk, vaid vahend. Antud juhul on kogu küsimus järgmine: kas tasub karistada ennast sellise mittetundmisega, jääda mõnikord tähtsast ja vajalikust informatsioonist ilma, vaesestada end, lõigates ära meid ümbritseva elu, kultuuri, võimaluste tervest kihist? Vaevalt küll…

RUS: Ольга Сайковская: знание эстонского языка — это не цель интеграции, а средство