tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Vsevolod Jürgenson: Kodututest erinevas vaates

Heidikute probleem pole terav mitte üksnes Tallinnas ja siinses ühistranspordis, vaid mujalgi. Neisse võib suhtuda tõrjuvalt või kaasatundvalt, kaaskodanikele tekitab koos halvasti lõhnavate, määrdunud ning sageli joobes asotsiaalidega ühistranspordis sõitmine paratamatult ebameeldivusi. Asotsiaalidega tegelevad ühissõidukeis nii mupo, kui ka turvapatrullid, ent nagu kinnitab facebooki postitatud foto, kõikjale lihtsalt ei jõuta. Samuti on suhtumine asotsiaalidesse vastandlik. Ühelt poolt nõutakse nende korrale kutsumist, teisalt algatati turvamehe vastu, kes kodutu jõuga trammist maha tõstis, politseiuurimine. Kindlasti on see pannud turvapatrulle hoolega kaaluma, kas ikka tasub sõidukijuhi väljakutse peale kohale kiirustades resoluutselt tegutseda.

Ebameeldivus, mida heidikud meile ühistranspordis tekitavad on sotsiaalsete protsesside tagajärg. Töötus ja sellega sageli kaasnev kodutus on ebavõrdsusest johtuvad probleemid, millega tegelemine nõuab tõsist tähelepanu. Töö ja kodu kaotamise põhjused võivad olla erinevad, ent tulemus on valdavalt üks – kiire füüsiline ja vaimne allakäik. Muidugi on heidikute hulgas ka neid, kes suudavad end tänavalt tagasi normaalsesse ellu võidelda. Tallinnas on loodud selleks terve varjupaiga ja sotsiaalmajutusüksuste süsteem, mis annab asotsiaalidele abi ja tuge. Ent selleks, et inimväärsesse ellu tagasi pöörduda, peab ka see, keda aidatakse, soovima abi vastu võtta. On palju neid kodutuid, kes keelduvad öömajateenust kasutamast, kuna sinna ei lubata alkoholijoobes isikuid.

Mõned aastad tagasi märkasin vanalinnas jalutades kodutut, kes oli endale teinud Laboratooriumi tänaval linnamüüri orva vanadest ajalehtedest ja pappkastidest pesa. Kuna väljas olid tublid miinuskraadid, võtsin ühendust sotsiaaltöötajatega, et nad inimese külmumisohust päästaksid. Kui selgitasin, kus abivajaja asub, kuulsin vastuseks, et tegemist on sotsiaalvaldkonna vana kundega, keda on viidud paarkümmend korda öömajja ning kes on sealt iga kord plehku pannud ning oma pessa naasnud. Minu pealekäimisel toimetati mees seegi kord minema, ent nädala pärast samasse kanti sattudes, leidsin ta eest täpselt samast paigast, kui eelmisel korral. Müüriorv oli tema maailm, kust ta polnud nõus lahkuma. Tänaseks on too kodutu oma meelispaigast kadunud. Usun, et ta ei naasnud mitte normaalsesse ellu, vaid ületas selle piiri, mille taga kõik võrdseks saavad.

Kuigi praegune valitsus on teinud mitmeid algatusi ühiskonna solidaarsemaks muutmisel, on arrogantse ja enesekeskse ellusuhtumise tagajärjed, mida külvas eelmine valitsus, visad kaduma. Solidaarsem tulumaks on toonud endaga kaasa võimsa kriitikatulva, ent vähem on räägitud maksumuudatuse eesmärkidest, toetada just neid, kellel elus hetkel mitte kõige paremini ei lähe. Kuidagi vaikselt minnakse mööda ka sellest, et kuigi meie sotsiaalhoolekanne on paranenud ja toetused kasvanud, oleme Euroopa Liidu riikide hulgas sotsiaalvaldkonnale eraldatud vahendite poolest ikka veel tagantpoolt neljandad.

Meil tuleb jätkata ühiskonna suunamist solidaarsema ja ühtehoidvama mõtteviisi suunas. Tuleb leida vahendeid, mis võimaldaksid parandada öömajade tööd, rakendades neis tugiisikuid, kes tegeleksid mitte niivõrd heidikutele esmaste eluliste vajaduste võimaldamisega, vaid eelkõige nende tagasitoomisega normaalsesse ellu. Öömajade tööpõhimõtted tuleb muuta teenusekesksetest isikukeskseiks, ehk siis kodutud peaksid saama mitte lihtsalt saoojas ööbida, vaid nendega tuleb kohapeal tegeleda, leida motivaatorid nende sotsialiseerumiseks. Jätkata tuleb munitsipaalpindade rajamist kodutuse ennetamiseks ning sotsiaalmajutusüksuste loomist neile, kes leiavad endas jõudu kodutusest välja rabeleda. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine algab palgavaesuse leevendamisest, ehk siis miinimumpalga tõusust, mis paneks ka tööst loobunuid tööturule naasma. Selle kõigega riik ja Tallinna linnavalitsus ka tegelevad.

Lihtne on inimest hukka mõista ja elust maha kanda. Aga mõelgem, et ka kõige paadunum ja haisvam heidik oli kunagi laps, kelle naer rõõmustas tema vanemaid, reipalt tulevikku vaatav noor, kes uskus, et maailm on tema ees valla. Meil tuleb ära tunda hetk, kui lähedane inimene meie kõrval eluraskuste all murdub ja talle siis sel viivul abi pakkuda. Meie kõigi võimalus on muuta maailma turvalisemaks, et kohtaksime ühistranspordis ja tänaval vähem neid, kelle hais ja välimus meid öökima ajab. Hoida inimese mõõdet, on arenenud ühiskonna tunnus.

Aga tulles tagasi facebooki  foto juurde, siis kindlasti on kõigi teiste reisijate huvides, kui hügieenist ja algelistest käitumistavadest võõrdunud isikud ühistranspordist eemaldatakse.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe linnaosakogu liige.

Загрузка...

Сюжеты