tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

«Keeleasjad», konkurents ja valik, mis on vene noorte ees

Vastavalt valdavale objektiivsete näitajate arvule on eesti keelt vabalt valdaval venelasel vähem võimalusi edu saavutamiseks kui eestlasel. See on fakt. Kõik muu on banaalne teema ähmastamine.

See võib mitte meeldida ning selliste kuulutuste nagu „vajame eesti keelt emakeelena valdavat inimest“ võib ja tõenäoliselt tuleb võidelda tulemusteta, ent muuta asjade kinnistunud seisu pole võimalik. Võim võib kas või iga päev peale hümni korrata mantrat sellest, et Eestis puudub diskriminatsioon. Võim saab selles veenda isegi Brüsselit, Pekingit ja isegi kohalikku elanikkonda, ent fakt jääb faktiks. Sellest, et keegi usub, et Maa on lame, Maa ei muutu lamedaks. Sellest, et keegi usub, et eesti keele vaba valdamine tähendab, et selline inimene on samasuguseks tööotsijaks tööandjatele nagu eestlane, ei muutu asjade tegelik seis. Isegi kui teda töövestlusel ära kuulatakse tähelepanelikult ja heatahtlikult.

Mida varem mõistavad seda fakti noored eestimaalased, kel „ei vedanud“ (riigi vaatevinklist mõistagi) sündida venekeelses perekonnas, seda parem. Selle mõistmine, muide, üldsegi ei tähenda, et pole vaja eesti keelt õppida. Esiteks, eesti keelt valdav venelane näeb tööandja silmis välja siiski soodsamalt kui eesti keelt mittevaldav venelane. Teiseks, keel kui kommunikatsiooni vahend võimaldab teha elu veidi mugavamaks ja, ma ei karda seda sõna, sõltumatuks. Mis on noorte jaoks enam kui väärt. 

Ent väga selgelt on vaja mõista, et eesti, inglise ega hiina keele valdamine kui niisugune ei ole piisav edu saavutamiseks. Lisaks ei ole see kohustuslikuks kriteeriumiks edu saavutamiseks. See tähendab, et võib mitte tunda eesti keelt või tunda seda mitte väga hästi, ent sellest hoolimata olla edukam kui venelane, kes suunas kõik jõud eesti keele õppele, ja isegi edukam kui eestlane. Sest kõik vähesed šansid edule ei tähenda, et ei saaks neidki ära kasutada. Jah, läheb keerulisemaks, ja äärmiselt ebaõiglaseks, aga elu üldiselt polegi väga õiglane asi. Need, kes sündisid käte ja jalgadega ning liigse kromosoomita, on juba õnneseened. 

Neil, keda kasvatati vene perekondades, on juba vaieldamatu eelis – vene keele vaba valdamine. Ideaalis – korrektse vene keele valdamine. Jah, praegusel hetkel on Eesti riigi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks prioriteediks venelaste eesti keele halb valdamine, ehk mitte kuidagi nende vene keele emakeelena hea valdamine. See on jällegi äärmiselt ebaõiglane, ent tuleb leppida sellega, et Haridus- ja Teadusministeerium pole teile abiks. Isegi kui ta väidab teist, isegi kui kõik teie ümber väidavad teist. Piisab vaid meenutada, milliseid kõrgusi saavutasid isegi kohalikest venelastest kõige edukamad. Mõned ärimehed, poliitikud ning… ongi kõik. Sealjuures, vaevalt et teie saate Eestis mitte üksnes Ilon Musk’iks, vaid ka mingiks tinglikuks „ärimeheks Deripaskaks“. Eesti muusika, filmi, kirjanduse staarid eksisteerivad üksnes Eesti territooriumil ning juba Helsingis või Peterburis muutuvad provintslikeks tühjadeks kergatsiteks.

Ning mille nimel ohverdada ülejäänud haridus eesti keele õppimise jaoks? Kordan, õppida eesti keelt on kasulik, ent kahjulik on tegelda eesti keele õppimisega nende tegevuste asemel, mida ihkab teie hing. Loomulikult aitab see väga saada tööle müüjana supermarketisse (kuigi ei aita, kui te soovite saada bussijuhiks Taisto Liinides), aga kas te olete kindel, et te ei sooviks midagi veel proovida? Maailm on suur, võimalusi selles palju, aga Eesti väike, võimalusi selleks on siiski vähem. Ent nendel, kelle emakeeleks on vene – veelgi vähem.

Antud hetkel on Eesti Vabariigi sõnum enam kui läbipaistev – te peate tooma oma emakeele eesti keelele ohvriks, siis saate konkurentsivõimelisemaks kui need, kes ei toonud sellist ohvrit. Ent te ei saa mitte kunagi võrdseks nendega, kelle emakeeleks on eesti keel.

Vladimir Postnikov

Загрузка...

Сюжеты