tallinn
Литва
Эстония
Латвия

Сюжеты

Tallinna Pronkssõduri koopia püstitati Sotši kooli

Peaaegu pool aastat rippus õhus küsimus „kuhu püstitada Pronkssõdur“. Nüüd on see Punase Lageda jaoks post number 1.

9. mai 2018 on Suure Võidu 73. aastapäev. Sel unustamatul päeval tulid Olümpiamängude Punase Lageda alevi kooli nr 65 (Sotši, Venemaa) veteranid ning tänulikud järeltulijad tõid värskeid lilli kooli Lahingukuulsuse Memoriaali juurde. Selle Memoriaali kõige esinduslikumal kohal, otse kooli hoovis seisab Pronkssõdur. Täpsemalt kuulsa Eesti mälestussamba koopia, kirjutab ajaleht Komsomolskaja Pravda. Tõsi küll, vähesed teavad pronksist Kangelase Sotšisse tekkimise keerulist lugu…

Visa Sõduri saatus oli raske. Sotšis ei leitud mälestussambale kaua kohta. Suursugune Suure Isamaasõja pronksvõitleja „püstitati“ Hostinski rajooni Ajaloomuuseumi endise direktori Pjotr Sapelkini eramaja hoovi.

„Kord linnapea valimiskampaania ajal pöördusid ühe tolleaegse linnapea kandidaadi poole Punase Lageda „Olümpia“ trasside juures asuva Eesti Aiakese küla elanikud,“ jutustab Pjotr Sapelkin. „Selles külas elavad Eestist Kaukaasiasse ümberasunute järeltulijad ning vestluses puudutasid nad ajaloolise mälu teemat, meenutasid ka Pronkssõdurit. Ootamatult öeldi inimestele, et põhimõtteliselt saab teha selle mälestussamba koopia spetsiaalselt Sotši jaoks…“

Peeti sõna. Tehti ära. Pronkssõduri dublikaat valati tuntud Venemaa ärimehe Aleksandr Lebedevi tellimusel ning toodi kuurortlinna. Ent varakult ei määratletud mälestussamba püstitamise kohta ning Pjotr Sapelkin võttis Sõduri „ajutisele hoiule“ oma hoovi.

„Minu isa jõudis Berliinini,“ rääkis Sapelkin. „Venemaal polegi inimesi, keda sõda ei puudutanud. Peaaegu igas peres on keegi, kes ei tulnud Suure Isamaasõja lahingutest elusana tagasi, ning mõistagi pidasin ma oma kohuseks hoida Mälestussammast seni, kui määratakse Sõdurile väärt koht…“

Peaaegu pool aastat rippus õhus küsimus „kuhu püstitada Pronkssõdur?“ ning kogu selle aja jooksul kõrgus Mälestussammas Sapelkini eramaja hoovis. Siis jutustas seda lugu ajaleht Tšernomorskaja Zdravnitsa ning peale Sõduri saatusest teada saamist ühines „küsimuse lahendamisega“ Sotši administratsioon. Spetsiaalselt Punase Lageda keskkooli nr 65 jaoks arendas arhitekt Juri Krasovski Memoriaalkompleksi projekti, mis sai suurepäraseks täienduseks Kaukaasia Kaitse Muuseumile, mis samas koolis väga ammu loodi õpilaste ja pedagoogide pingutustega. Ning kui Eestis „olid lahingud“ Pronkssõduri üleviimise pärast „kuhugi kaugemale“, ootas tema Sotši vend kõige väärikamat kohta.

Ootas ära. Ühel maikuu päeval rendis Sapelkin auto. Vaikselt, väärtuslikult, mittepompoosselt laaditi Sõdur eriauto kastisse ja saadeti Postamendile Punasele Lagedale. Selleks, et mälestussammas tuleks kooli, tegi palju Vene NFSVi teeneline kooliõpetaja, Sotši aukodanik, Punase Lageda kooli number 65 geograafia õpetaja, Punase Lageda raamatute ja teadus-patriootliku ajakirja „Punase Lageda jäljekütt“ autor Boriss Tshomarija. Sõjaveteran ja Punase Lageda Ajaloomuuseumi rajaja. Tema pole enam elus, ent Pronkssõdur seisab.

Mälestussammas ja Mälestus

Kooli number 65 Memoriaali juures on alati värskeid lilli. 9. mail ja 22. juunil seisavad siin auvahtkonnas lapsed sõjalis-patriootlikest klubidest ja kooli õpilased. Tõenäoliselt on nüüd siin post number 1. Igavene vahtkond ja igavene au kangelastele! Aga Memoriaalkompleksi eesotsas kõrgub visa Pronkssõdur, kelle päästis Hostinski muuseumi endine direktor Pjotr Sapelkin isade ja vanaisade kangelasteo nimel.

RUS: Копия таллинского «Бронзового солдата» установлена в сочинской школе

Загрузка...